Häädemeeste Vallavalitsus - Upphandlingar

Väljaandja: Häädemeeste Vallavalitsus

Akti liik: määrus

Teksti liik: algtekst-terviktekst

Redaktsiooni jõustumise kp: 22.10.2016

Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv

Avaldamismärge: RT IV, 19.10.2016, 7

Häädemeeste Vallavalitsuse hankekord

Vastu võetud 11.10.2016 nr 6

Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 13¹ alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesolev määrus reguleerib Häädemeeste Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt korraldatavate hangete planeerimist ja hankemenetlusega seotud toimingute teostamist riigihangete, lihthangete, lihtsustatud korras tellitavate teenuste ja alla lihthanke piirmäära jäävate hangete ning ideekonkursside korraldamisel.

(2) Vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevusega seotud hanked viib läbi vallavalitsus, kui hankelepingu eeldatav maksumus ületab riigihangete, sh lihthangete piirmäära.

§ 2. Mõisted

Käesolevas korras on kasutatud järgmisi põhimõisteid:

1)  hange – ettevalmistav menetlus lepingu sõlmimiseks asjade ostmiseks ning teenuste ja ehitustööde

tellimiseks;

2)  riigihange – hange, mille käibemaksuta maksumus on võrdne või ületab riigihangete seaduses nimetatud

piirmäärasid, sh lihthange;

3)  hankemenetlus – toimingud hankelepingu sõlmimise ettevalmistamiseks;

4)  hankeleping – kirjalik või suuline kokkulepe asjade ostmiseks või teenuste ja ehitustööde tellimiseks;

5)  hanke eest vastutav isik – isik, kes oma tööülesannete raames vastutab hangete läbiviimise eest valdkonnas

või on määratud vallavalitsuse või hallatava asutuse juhi poolt;

6)  hankelepingu täitmise eest vastutav isik – isik, kes oma tööülesannete raames või erikorraldusega vastutab

konkreetse hankelepingu korrektse täitmise eest.

§ 3. Hangete planeerimine

(1) Asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks hankelepingu maksumusega alates 10 000 eurot ning ehitustööde tellimiseks hankelepingu maksumusega alates 30 000 eurot koostatakse igaks aastaks hankeplaan koos üldise ajakavaga.

(2) Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid esitavad ettepanekuid kavandatavate hangete hankeplaani lisamiseks vallaeelarve koostamise käigus.

(3) Hankeplaani kinnitab vallavalitsus ühe kuu jooksul pärast vallaeelarve vastuvõtmist vallavolikogu poolt. (4) Hankeplaanis näidatakse kavandatavad:

1)  asjade hankelepingud;

2)  teenuste hankelepingud;

3)  ehitustööde hankelepingud;

4)  kontsessioonid.

(5) Hankeplaanis näidatakse:

1)  hankelepingu eseme üldine kirjeldus;

2)  hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta ja hankemenetluse liik;

3)  hanke eest ning hankelepingu täitmise eest vastutav isik või isikud;

4)  hanke korraldamise eeldatav aeg;

5)  hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja täitmise tähtaeg.

(6) Hankeplaani võib muuta vallaeelarve muutmisel või hankija poolt esitatud rahastamistaotluse või projekti rahastamistaotluse (mitte)rahuldamisel. Põhjendatud vajadusel võib hankeplaani täpsustada.

§ 4. Hangete korraldamine

(1) Hankeid korraldab vallavalitsus või hallatava asutuse juht üldjuhul hankeplaani alusel. Hallatava asutuse tegevuseks vajalikke hankeid korraldab vallavalitsus, kui eeldatava hankelepingu maksumus ületab riigihangete, s.h lihthangete piirmäära.

(2) Hanke nõuetekohase korraldamise eest vastutab hanke eest vastutav isik.

(3) Hangete korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses sätestatut ning tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Hangete korraldamisel koheldakse kõiki isikuid võrdselt ning tagatakse olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine.

§ 5. Hangete korraldamise piirmäärad

(1) Hangete korral, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab

riigihanke piirmäära (asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral alates 40 000 eurot, ehitustööde

hankelepingu korral alates 250 000 eurot), rakendatakse hankemenetluse läbiviimisel käesoleva määruse 3.

peatükis sätestatud korda.

(2) Hangete korral, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla riigihanke piirmäära (asjade ostmise, teenuste tellimise korral alates 10 000 eurot kuni 40 000 eurot ning ehitustööde tellimise korral alates 30 000 eurot kuni 250 000 eurot), viiakse hankemenetlus läbi lihthankena, järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, riigihangete seaduse § 182 ja käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud korda.

(3) Hangete korral, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on alla lihthanke piirmäära (asjade ostmise ja teenuste tellimise puhul alla 10 000 euro ja ehitustöö tellimisel alla 30 000 euro), viiakse hankemenetlus läbi järgides riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud korda.

(4) Riigihangete seaduse §-s 19 nimetatud lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral rakendatakse käesoleva määruse 6. peatükis sätestatud korda.

(5) Ideekonkurssi korraldamisele rakendatakse käesoleva määruse 7. peatükis sätestatud korda.

2. peatükk

Hankekomisjon

§ 6. Hankekomisjoni moodustamine ja koosseis

(1) Vallavalitsus moodustab vallavalitsuse poolt korraldatavate liht- ja riigihangete hankemenetlusega seotud toimingute korraldamiseks hankekomisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Vallavalitsus kinnitab komisjoni koosseisu, määrates sealjuures komisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmed. Komisjoni liikmed määrab vallavalitsus iga konkreetse riigihanke korraldamisel. Hanke eest vastutav isik võib olla hankekomisjoni liige.

(3) Komisjoni liiget asendab vajadusel tema tööalaselt asendajaks määratud isik.

(4) Konkreetse riigihankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest, ennast selle päevakorrapunkti arutamisest taandama, selleks ajaks koosolekuruumist väljuma ja hoiduma konkreetse riigihankega seoses edasisest tegevusest komisjoni liikmena.

(5) Komisjoni liikme ülesannete täitmise eest tasu ei maksta.

§ 7. Komisjoni töö vorm

(1) Komisjoni töö vorm on koosolek. Koosoleku protokolli koostamiseks võib kaasata vallasekretäri või teise vallavalitsuse ametniku.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja juhatab esimees. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees.

(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees.

(4) Komisjon võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist.

(5) Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on komisjonil õigus kaasata oma töösse asjaosalisi, kes ei ole komisjoni liikmed.

(6) Riigihangete läbiviimisel riigihangete e-keskkonnas võidakse registreerida komisjoni liikmed hanke juurde meeskonnaliikmetena vastutava isiku, volitatud isiku või hindaja rollis vastavalt isiku ülesannetele komisjonis.

§ 8. Otsustamine komisjonis

(1) Komisjoni otsused võetakse vastu koosolekul osalevate komisjoni liikmete poolthäälte enamusega. Igal komisjoni liikmel on üks hääl.

(2) Komisjoni liige ei või jääda hääletamisel erapooletuks.

(3) Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral otsustab hääletamise tulemuse koosoleku juhataja seisukoht.

(4) Riigihangete e-menetluse korral võib otsustusprotsess toimuda ilma komisjoni koosolekut kokku kutsumata vastavalt riigihangete e-keskkonna kasutusjuhistele.

(5) Komisjoni otsus on ettepanek otsuse tegemiseks vallavalitsusele.

§ 9. Protokoll

(1) Komisjoni koosoleku protokolli koostab komisjoni liige või teine protokollijaks määratud isik. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(2) Otsustamise korral koosolekut kokku kutsumata koostab komisjoni liige või teine protokollijaks määratud isik elektrooniliselt antud seisukohtade alusel koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli.

(3) Komisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

(4) Riigihangete e-menetluse korral toimub protokollide vormistamine ja allkirjastamine vastavalt e-keskkonna kasutusjuhistele.

3. peatükk

Asjade ostmine ja teenuste tellimine hankemenetluse tulemusena

alates 40 000 eurost ning ehitustöö tellimisel alates 250 000 eurost

§ 10. Riigihanke hankemenetluse korraldamise otsustamine

(1) Riigihanke hankemenetluse korraldamise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles määratakse kindlaks:

1)  riigihanke nimetus ja iseloomustus;

2)  kasutatav hankemenetluse liik;

3)  riigihanke eest vastutav isik;

4)  hankelepingu täitmise eest vastutav isik;

5)  riigihankekomisjoni liikmed, sh esimees;

6)  väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid.

(2) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on hanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib hanke korraldada ainult vallavolikogu loal.

§ 11. Hanke eest vastutav isik ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik

(1) Hanke eest vastutav isik

1)  koostöös valdkonna spetsialistidega ning vajadusel hallatava asutuse juhiga valmistab ette

hankedokumentide hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimise tingimused, hindamise

kriteeriumid;

2)  koostöös vallasekretäriga valmistab ette hankelepingu projekti;

3)  teeb eelpäringud või uuringud konkreetse hanke eeldatava maksumuse määramiseks ja tehnilise kirjelduse

koostamiseks;

4)  annab hankemenetlusest osavõtjatele ja huvitatud isikutele hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta selgitusi ja täiendavat teavet;

5)  informeerib hankekomisjoni esimeest komisjoni kokkukutsumise vajalikkusest;

6)  informeerib komisjoni esimehe nõudel teda hankemenetluse käigust;

7)  täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid hanke eest vastutava isiku ülesandeid.

(2) Hankelepingu täitmise eest vastutav isik jälgib hankelepingu korrektset täitmist.

(3) Hanke eest vastutav isik on e-riigihangete keskkonnas määratud vastutava isiku rollis konkreetse hanke juures.

§ 12. Hankedokumentide koostamine

(1) Hanke eest vastutav isik koostab hankedokumendid lähtudes valdkonna spetsialisti või hallatava asutuse juhi poolt tehtud ettepanekutest ja tagab, et need vastaksid riigihangete seaduses nõutud tingimustele ning sisaldaksid kogu pakkujale vajalikku teavet riigihanke hankemenetluses osalemiseks.

(2) Hankedokumendid peab enne riigihangete registrile riigihanke hanketeate esitamist või hankedokumentide väljastamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral kinnitama vallavalitsus.

(3) Hankedokumentides muudatuste tegemise kinnitab vallavalitsus. Riigihanke eest vastutav isik tagab muudatuste esitamise riigihangete registrile või hanke osalistele.

§ 13. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine

(1) Pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused avatakse komisjoni koosolekul või riigihangete e- keskkonnas. Komisjoni koosolekul peavad osalema vähemalt kaks komisjoni liiget ja/sealhulgas riigihanke eest vastutav isik või isikud, kes täidavad nende tööülesandeid asendamise ajal.

(2) Pakkumuste avamisel teeb komisjon riigihangete seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud toimingud.

(3) Riigihanke eest vastutav isik korraldab pakkujatele pakkumuste avamise protokolli koopia saatmise kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise päevast arvates vallavalitsuse dokumendihalduse süsteemi kaudu või riigihangete registris.

§ 14. Pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuse vastavuse kontrollimine ning pakkumuste võrdlemine ja hindamine

(1) Pärast pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamist kontrollitakse komisjoni poolt pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise, pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni ja pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning võrreldakse ja hinnatakse pakkumusi. Komisjoni materjalid valmistab ette riigihanke eest vastutav isik.

(2) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse või pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta nõuab hanke eest vastutav isik pakkujalt kirjalikke selgitusi. Nõude edastamise riigihangete seadusega kehtestatud korras korraldab hanke eest vastutav isik koostöös vallasekretäriga.

(3) Väljakuulutamisega läbirääkimistega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab pakkujaga läbirääkimisi komisjoni liige või komisjoni poolt volitatud isik. Läbirääkimised dokumenteeritakse.

(4) Komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku:

1)  pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks;

2)  pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks;

3)  pakkumuse vastavaks tunnistamiseks;

4)  pakkumuse edukaks tunnistamiseks;

5)  pakkumuse tagasilükkamiseks;

6)  kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks;

7)  hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

(5) Vallavalitsus otsustab:

1)  pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise;

2)  pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise;

3)  pakkumuse vastavaks tunnistamise;

4)  pakkumuse tagasilükkamise;

5)  kõikide pakkumuste tagasilükkamise;

6)  hankemenetluse kehtetuks tunnistamise;

7)  pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise.

(6) Piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral otsustab komisjon, kellele taotlejatest esitada hankedokumendid.

4. peatükk

Lihthanke korraldamine

§ 15. Lihthanke korraldamise otsustamine

(1) Lihthanke korraldamise otsustab vallavalitsus vastavalt hankeplaanile.

(2) Kui kavandatava hankelepingu sõlmimisega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, on hanke korraldamine lubatud, kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekutega ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib hanke korraldada ainult vallavolikogu loal.

§ 16. Lihthanke korraldamine

(1) Hankelepingute sõlmimiseks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel maksumusega 10 000 eurost kuni 40 000 euroni (ilma käibemaksuta) ning ehitustööde tellimisel 30 000 kuni 250 000 euroni (ilma käibemaksuta), tuleb korraldada hankemenetlus vastavalt riigihangete seaduse § 18² sätestatule.

(2)Lihthanke korraldamiseks vajalikud dokumendid valmistab ette vallavalitsuse poolt määratav hanke eest vastutav isik ning kinnitab vallavalitsus.

(3) Komisjon:

1)  peab vajadusel pakkujatega läbirääkimisi või volitab teisi isikuid pidama läbirääkimisi;

2)  selgitab välja eduka pakkumuse;

3)  esitab vallavalitsusele ettepanekud hankemenetluses otsuste tegemiseks.

(4) Lihthanke hanketeates ja lihthanke dokumendis määratakse pakkumuste esitamiseks mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui neli tööpäeva, lähtudes lepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest.

(5) Pakkumused esitatakse elektrooniliselt riigihangete keskkonnas e-hanke korraldamisel või kinnises pakendis, millele on kirjutatud lihthanke nimetus, pakkuja nimi ning märge pakendi mitteavamisest enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist.

(6) Pakkumused avatakse vähemalt ühe komisjoni liikme ja hanke eest vastutava isiku juuresolekul või e- riigihangete keskkonnas vastutava või volitatud isiku poolt.

(7) Komisjoni liikmed kontrollivad pakkujate ja pakkumuste vastavust lihthanke hanketeates ja lihthanke dokumendis esitatud tingimustele.

(8) Hanke eest vastutav isik teavitab komisjoni otsusest kõiki pakkujaid kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5. peatükk

Asjade ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla

10 000 euro ning ehitustöö tellimine alla 30 000 euro

§ 17. Alla lihthanke piirmäära jäävate hangete korraldamine

(1) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel maksumusega alla 10 000 euro (ilma käibemaksuta) ning ehitustööde tellimisel maksumusega kuni 30 000 eurot (ilma käibemaksuta) hanke korraldamise otsustab vallavalitsuse vastava valdkonna ametnik või hallatava asutuse juht aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires. Nimetatud hangete puhul järgitakse riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid ja kasutatakse rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt.

(2) Vallavalitsus või hallatava asutuse juht määrab hanke läbiviimiseks vastutava isiku, kui hangete korraldamine ei ole vallavalitsuse vastava valdkonna ametniku või hallatava asutuse töötaja tööülesandeks.

(3) Vastutav isik:

1)  viib läbi hankemenetluse ja tagab selle dokumentatsiooni säilimise vastavalt vallavalitsuse või hallatava

asutuse asjaajamiskorrale;

2)  valib asjade ostmisel ja teenuste tellimisel käibemaksuta maksumusega 5000 – 10 000 eurot ja ehitustööde

tellimisel käibemaksuta maksumusega 10 000 – 30 000 eurot konkurentsi olemasolu korral võrreldavate

pakkumuste võimalikud esitajad ja teeb neile e-posti teel ettepaneku pakkumuse esitamiseks;

3)  võib korraldada eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks turu-uuringu;

4)  kontrollib vajadusel enne pakkumuse esitamise ettepaneku edastamist pakkuja maksuvõlgade puudumist Maksu- ja Tolliameti veebilehelt, majanduslikku ja tehnilist kvalifikatsiooni (registreering äriregistris või erialases registris ning nõutavate lubade olemasolu, kui tegevus seda eeldab);

5)  teeb peale pakkumiste laekumist kokkuvõtte, valib välja soodsaima pakkumise ja kooskõlastab hanke tulemused vallavanema või hallatava asutuse juhiga. Vastutav isik selgitab võrreldavate pakkumuste mittesaamise korral konkurentsi puudumisega seotud asjaolusid;

6)  informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid hanke tulemustest.

(4) Eduka pakkumise esitanud pakkujaga sõlmib kirjaliku lepingu või kinnitab arve/tellimiskirja/ostukviitungi vallavanem või hallatava asutuse juht.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel:

1)  avariitööde teostamiseks teenuse või ehitustööde tellimisel;

2)  kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest või juriidilisest isikust asja müüja või teenuse osutaja

isikuga; kunsti, kultuurilise teenindamise, kirjastamise, kujundamise jt samalaadsete teenuste tellimisel;

3)  kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga või ostetav teenus või asi on

lahutamatult seotud tema kehtiva ostu-müügi või teenuslepinguga;

4)  punktides 1-3 nimetatud juhtudel tuleb vallavalitsusel või hallatava asutuse juhil määrata pakkuja, kellelt

esmalt võetakse hinnapakkumine.

§ 18. Asjade ja teenuste ostmine maksumusega alla 5000 euro ja ehitustööde tellimine maksumusega alla

10 000 euro

(1) Hangete puhul, mille käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro asjade ja teenuste puhul või alla 10 000 euro ehitustööde puhul, lähtub vallavalitsuse vastava valdkonna ametnik või hallatava asutuse juht rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtetest.

(2) Hanget teostav isik korraldab vähemalt ühe hinnapakkumise võtmise või hindade võrdlemise avalikes andmebaasides.

(3) Hinnavõrdluseks saadud andmed säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui hanke maksumus ületab 10% lõikes 1 nimetatud piirsummadest.

6. peatükk

Lihtsustatud korras tellitavad teenused

§ 19. Lihtsustatud korras tellitavad teenused

(1) Teenuste lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määruse VII lisas nimetatud teenused (nt tervishoiu- ja sotsiaalteenused, õigusabiteenused, toitlustusteenused) ning mille eeldatav maksumus on 1 eurost kuni 40 000 euroni (ilma käibemaksuta), tuleb lähtuda riigihangete seaduse § 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest ja käesoleva määruse 5. peatükist.

(2) Lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused ning mille eeldatav maksumus ületab 40 000 eurot käibemaksuta, lähtutakse käesoleva määruse 4. peatükist.

(3) Kui lihtsustatud korras tellitava teenuse lepingu eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, koostatakse riigihangete seaduse §-s 33 sätestatud tehniline kirjeldus.

7. peatükk

Ideekonkursi korraldamine

§ 20. Ideekonkursi korraldamine

(1) Ideekonkursi korraldamise otsustab vallavalitsus korraldusega, määrates ära ideekonkursi läbiviimise eest vastutava isiku ja ideekonkursile laekuvate tööde hindamise žürii. Vallavalitsuse korralduses näidatakse ka ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või eesmärgiga leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjale auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid. Vallavalitsuse korralduses määratakse ka auhindade või osalemistasude suurused.

(2) Ideekonkursi korraldamisel lähtutakse riigihangete seaduse § 18 lõikest 1. Ideekonkursi kutse avaldatakse riigihangete registris, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga 40 000 eurot (ilma käibemaksuta) või ületab seda. Selleks edastab ideekonkursižürii liige ideekonkursi väljakuulutamiseks vajalikud andmed ja hiljem ka ideekonkursi võitja andmed ideekonkursi eest vastutavale isikule, kes teostab vajalikud toimingud riigihangete registris.

(3) Ideekonkursi eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse eeldatava maksumuse hulka konkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus, samuti konkursil antavad auhinnad või osalemistasud.

(4) Kui ideekonkursil osalejatele kehtestatakse kutsealase kvalifikatsiooni nõuded, siis kontrollib osalejate kvalifikatsiooni vastavust enne kavanditežüriile edastamist käesoleva määruse §-s 6 nimetatud komisjon.

(5) Ideekonkursile laekunud töid hindab ideekonkursižürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta, žüriiliikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud.

(6) Ideekonkursi võitja(d) kuulutab välja vallavalitsus korraldusega.

8. peatükk

Hankelepingu sõlmimine

§ 21. Hankelepingu sõlmimine

(1) Riigihanke hankemenetluse tulemusena hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses.

(2) Hankeleping eduka pakkujaga sõlmitakse neljateist päeva möödudes pakkumuse edukaks tunnistamise kohta teate edastamisest arvates, väljaarvatud lihthanke ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja.

(3) Hankelepingule kirjutab alla vallavanem või teda ametialaselt asendav isik, kooskõlastades selle eelnevalt vajadusel hallatava asutuse juhiga.

(4) Hanke eest vastutav isik edastab hankelepingu originaaleksemplari vallasekretärile.

(5) Hankelepingu täitmise üle tagab kontrolli riigihanke eest vastutav isik, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

(6) Lihthangete korral tuleb hankeleping sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul, kui hanke maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel või teenuste või ehitustöö tellimisel on 10 000 eurot ja üle selle. Hanke maksumuse korral alla 10 000 euro tuleb lähtuda vallavalitsuse või hallatava asutuse vastavast korrast.

(7) Lepingu sisu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

1)  lepingu pooled – teise poole andmed peavad olema tõesed ning kontrollitud (äriregistri andmete ja isikut

tõendava dokumendi alusel);

2)  lepingu teise poole esindusõigus – esindusõigus tuleneb kas seadusest (nt juriidilise isiku puhul juhatuse

liige) või volikirjast ning esinduse aluseid tuleb alati kontrollida (lisatakse koopia volikirjast);

3)  lepingu objekt – peab olema täpselt fikseeritud, mida ostetakse või millist teenust või ehitustööd

tellitakse, milline on asjade või teenuste või ehitustöö kogus ja kvaliteet, lepingu objekti omaduste täpsemaks

edasiandmiseks võib lepingu lisana allkirjastada ka pakkuja poolt esitatud pakkumus;

4)  lepingu tähtaeg – täpselt peab olema määratletud, millal algab lepingu täitmine ja millal see lõpeb, kes millal

milliseid kohustusi täidab;

5)  tingimused, millele ostetav asi või tellitav teenus või ehitustöö peab vastama – kui tingimused ei ole

määratletud, siis on raske tõendada, et lepingu alusel tehtav ja üleantav ei vasta kokkulepitud tingimustele;

6)  lepingu maksumus – oluline on märkida, kas summa on lõplik või tuleb maha/juurde arvestada erinevad

maksud;

7)  tasumise tingimused - tasumise tähtajaks on minimaalselt 14 tööpäeva alates arve saamisest, arve esitamise

õigus tekib teisel poolel peale üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastamist, kui see on lepingus ette nähtud;

8)  pretensioonide esitamise tähtaeg – peab olema võimalus teatud aja jooksul esitada pretensioone asja või

teenuse või ehitustöö osas. Pretensioonide esitamise tähtaja määratlemisel tuleb hinnata, kas määratud aja

jooksul on võimalik kontrollida lepingu kohaselt üleantavat;

9)  üleandmine-vastuvõtmine – asja või teenuse või ehitustöö üleandmine ja vastuvõtmine peab toimuma

kahepoolse aktiga. Aktis määratletakse, kas pooled on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

9. peatükk