Kehtestatud
Eesti Panga presidendi
26. septembri 2013. a
käskkirjaga nr 84
Terviktekst seisuga 22. detsember 2015
Hankekord
1. Mõisted ja hangete korraldamise põhimõtted
1.1. Hange – asjade ostmine, teenuste tellimine, ehitustööde tellimine.
1.2. Hankekord – käesolev dokument, milles antakse juhised hangete
korraldamiseks Eesti Pangas.
1.3. Hankekoordinaator – hangete üldist korraldamist koordineeriv administratiivosakonna õigusteenistuse töötaja.
1.4. Hanget korraldav jurist – hankemenetlust korraldav administratiivosakonna
õigusteenistuse töötaja.
1.5. Sisuosakond – osakond, kes soovib osta asju, tellida teenuseid, ehitustöid või
ideelahendusi.
1.6. RHS – riigihangete seadus.
1.7. Finantsinspektsioon – Eesti Panga juures asuv asutus, kelle hankemenetluste
korraldamisel juhindutakse hankekorra lisast „Finantsinspektsiooni hanked“.
1.8. Hangete läbiviimisel järgitakse RHS-i §-3 toodud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid.
1.9. Hanget ei või osadeks jaotada RHS-s riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
1.10. Ühe eelarveaasta jooksul korraldatavad samasisulised hanked võimalusel
konsolideeritakse ja vastavate hangete maksumused liidetakse kokku.
1.11. Kui hanke eseme hooldust, tarvikuid jms on edaspidi võimalik hankida ainult samalt pakkujalt, korraldatakse hange koos hanke eseme teenindamisega ning hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel võetakse arvesse ka hankelepingu esemega kaasnevad hoolduskulud. Asja ostmisel lähtutakse põhimõttest, et juhul kui ostetava asja kasutamiseks on vajalik väljaõpe, siis peab see sisalduma hankelepingu eeldatavas maksumuses.
1.12 Alla lihthanke ja alla riigihanke piirmäära jäävate hangete korral ei tohi hankelepingu muutmisel ja täiendamisel võtta täiendavaid rahalisi kohustusi, mis summeerituna kohustaks hankijat korraldama lihthanke või hankemenetluse RHS-i tähenduses.
1.13 Kõik hankekorras toodud summad on esitatud käibemaksuta. (Muudetud 22.
detsembri 2015 käskkirjaga 127)
2. Hangete planeerimine
2.1. Hankeid planeeritakse Eesti Panga eelarve koostamise käigus.
2.2. Finantsosakond esitab hankekoordinaatorile enne punktis 2.3. nimetatud arutelude algust järgmise aasta eelarve kavandi põhjal koostatud ülevaate võimalikest riskikohtadest, kus võib esineda hangete konsolideerimise vajadus.
2.3. Hiljemalt eelneva aasta 15. novembriks korraldab hankekoordinaator arutelud sisuosakondade esindajate ja finantsosakonna esindajaga. Arutelude käigus on sisuosakonna esindajatel võimalik hankekoordinaatoriga läbi arutada sisuosakonna järgmise aasta planeeritavad kulutused, et oleks tagatud kõigi hangete korraldamise põhimõtetega arvestamine. Arutelud protokollitakse ja kokkuvõtte aruteludest esitab hankekoordinaator Eesti Panga juhatusele, kes määrab erinevate sisuosakondade hangete konsolideerimisel hanke läbiviimise eest vastutava sisuosakonna, menetlusliigi ning hanke alustamise eeldatava aja.
2.4. Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel hankelepingute alusel, mille maksumus on 10 000 eurot või suurem, ning ehitustööde tellimisel hankelepingute alusel, mille maksumus on 30 000 eurot või suurem, koostatakse hankeplaan.
2.5. Hankeplaani koostab hankekoordinaator sisuosakondade esitatud andmete põhjal. Sisuosakond esitab lisaks punktis 2.9. toodud andmetele hankekoordinaatorile andmed hanke alustamise eeldatava aja kohta, hankelepingu eeldatava maksumuse kohta, hanke tehnilise osa ja hankelepingu täitmise eest vastutava(te) isiku(te) kohta sisuosakonnast ja eelarvekirje kohta, millelt hanget finantseeritakse.
2.6. Hankekoordinaator esitab hankeplaani koos lisaandmetega juhatusele heaks kiitmiseks enne hankeplaani kinnitamist presidendi käskkirjaga. Järgmise aasta hankeplaan kinnitatakse hiljemalt eelneva aasta 31. detsembriks.
2.7. Hankeplaani muudetakse vajadusel ühe kuu jooksul pärast eelarve muutmist või muude hankeplaani koostamise ajal ettenägematute asjaolude ilmnemise korral. Muudatust taotleva sisuosakonna juhataja esitab hankekoordinaatorile kirjaliku ettepaneku hankeplaani muutmiseks koos hankeplaani muutmise vajaduse põhjuse selgitusega. Hankekoordinaator kooskõlastab sisuosakonna hankeplaani muutmise soovi enne juhatusele heaks kiitmiseks esitamist finantsosakonnaga.
2.8. Hankeplaan koosneb järgmistest osadest:
1) asjad,
2) teenused,
3) ehitustööd.
2.9 Hankeplaanis sätestatakse:
1) hanke nimetus;
2) planeeritav menetlusliik;
3) hankelepingu täitmise eeldatav aeg perioodina.
2.10. Hangete planeerimise üle teeb finantsosakonna poolt koostatava hangete aruande põhjal järelevalvet hankekoordinaator. Järelevalve tegemiseks on hankekoordinaatoril õigus nõuda sisuosakondadelt informatsiooni ning dokumente osakonna tehtud kulutuste kohta. Sisuosakonna juhataja vastutab esitatud informatsiooni õigsuse eest.
2.11 Hankekoordinaator esitab Eesti Panga juhatusele kord kvartalis ülevaate hankeplaani täitmisest ning kord poolaastas ülevaate hangete planeerimisest. Hankeplaani täitmise aruandes kajastatakse lõppenud hanke tegelikku maksumust ja kõiki hankeplaani muudatusi, mis ei seisne uue hanke lisamises, sealhulgas hanke edasilükkamise või ärajäämise põhjuseid. (Muudetud 22. detsembri 2015 käskkirjaga
127)
3. Hankemenetlus
Hankemenetluse etapid on:
1) ettepaneku tegemine hankemenetluse alustamiseks ja hankekomisjoni moodustamiseks;
2) presidendi käskkirja väljaandmine; käskkirjas sätestatakse hanke
nimetus, hankekomisjoni liikmed ja nende volitused;
3) hankedokumentide ja vajadusel hanketeate koostamine;
4) pakkujate väljaselgitamine ning neile hankedokumentide edastamine;
5) laekunud pakkumuste avamine ja pakkumuste koosseisu
väljaselgitamine;
6) vajadusel pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse hindamine;
7) pakkumuste hankedokumentides esitatud tingimustele vastavuse kontrollimine;
8) pakkumuste hindamine ja eduka pakkumuse väljaselgitamine;
9) hankelepingu sõlmimine või hankemenetluse lõppemine muul põhjusel.
4. Hankekomisjon
4.1. Hankekomisjon moodustatakse selliste hangete korral, mille maksumus on asjade ostmise ja teenuste tellimise korral 10 000 eurot või suurem ja ehitustööde tellimise korral 30 000 eurot või suurem. Ettepaneku hankekomisjoni moodustamiseks teeb sisuosakond. (Muudetud 23. detsembri
2014. a käskkirjaga 124)
4.2. Hankekomisjoni kuuluvad:
1) sisuosakonna juhataja;
2) muu ostetavat asja või teenuse, ehitustöö või ideelahenduse tellimist hästi tundev isik või isikud;
3) hanget korraldav jurist.
4.3. Hankekomisjoni esimees on sisuosakonna juhataja, kes kutsub kokku
hankekomisjoni ja juhib selle tööd.
4.4. Hankekomisjon kinnitatakse Eesti Panga presidendi käskkirjaga, mille valmistab ette hanget korraldav jurist. Eesti Panga president volitab käskkirjaga hankekomisjoni tegema hankemenetluses Eesti Panga nimel RHS-s sätestatud hankija otsuseid.
4.5. Juhul kui kõigi hankemenetluse raames esitatud ja nõuetele vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankeplaanis toodud eeldatavat maksumust, on hankekomisjonil õigus pakkumus edukaks tunnistada ainult juhatuse liikme eelneval nõusolekul.
4.6. Kolmeliikmelise hankekomisjoni puhul on komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks liiget. Rohkem kui kolmest liikmest koosneva komisjoni puhul on komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled liikmed.
4.7. Hankekomisjoni liikmed allkirjastavad hankedokumendid ja pakkumuste
avamise protokolli ning kõik hankemenetluse raames tehtud otsused.
5. Hankedokumendid
5.1. Hankedokumendid koosnevad:
1) ettepanekust esitada pakkumus;
2) hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest;
3) vajadusel pakkujate kvalifitseerimise tingimustest;
4) hindamiskriteeriumitest;
5) hankelepingu kavandist või hankelepingu olulistest tingimustest;
6) vajadusel pakkumuse esitamise vormidest.
5.2. Hankedokumente väljastab pakkujatele hanget korraldav jurist, kui hankekomisjon ei ole otsustanud teisiti. Kui hankemenetluses võimaldatakse hankedokumente välja võtta elektroonselt riigihangete registris, toimub hankedokumentide väljastamine vastavalt riigihangete registris kehtestatud korrale.
6. Asjade ostmise ja teenuste tellimise hanked maksumusega alla 10 000 euro ning ehitustööde tellimise hanked maksumusega alla 30 000 euro
6.1. Asjade ostmise ja teenuste tellimise hangete puhul, mille maksumus on alla
10 000 euro, ning ehitustööde tellimise hangete puhul, mille maksumus on alla
30 000 euro, võib sisuosakond ise valida, kuidas võrreldavaid pakkumusi küsida ja saada, sidumata end kohustusega jätkata läbirääkimisi või sõlmida
pakkujatega hankelepinguid. Vajadusel konsulteerib sisuosakond
administratiivosakonna õigusteenistuse juristiga.
6.2. Punktis 6.1 nimetatud juhul peab sisuosakond tulenevalt RHS §-st 3:
1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt;
2) saavutama riigihangete eesmärgi mõistliku hinnaga;
3) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise;
4) tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
5) võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.
6.3. Sisuosakond võib küsida pakkumusi, võrrelda pakkujate avalikult väljapandud pakkumusi või küsida pakkuja(te)lt soodustingimusi ja allahindlusi, leides seeläbi majanduslikult soodsaima pakkumuse.
6.4. Sisuosakond säilitab kogu hankemenetlust puudutava kirjavahetuse kirjalikku
taasesitamist võimaldaval viisil.
6.5. Hanke eest vastutav isik on sisuosakonna juhataja.
7. Asjade ostmise ja teenuste tellimise hanked maksumusega
10 000–40 000 eurot ning ehitustööde tellimise hanked
maksumusega 30 000–250 000 eurot (lihthanked)
7.1. Hankelepingute sõlmimisel lihthanke korras peab RHS § 3 kohaselt:
1) kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt;
2) saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
3) tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;
4) kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt;
5) jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
6) tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel;
7) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
8) võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.
7.2. Hankemenetluse alustamise otsustab hanget korraldav jurist koos sisuosakonna juhatajaga.
7.3. Hanget korraldav jurist:
1) täidab hankemenetluses üldist asjaajamiskohustust;
2) koostab Eesti Panga presidendi käskkirja riigihanke korraldamise kohta;
3) avaldab hanketeate riigihangete registris;
4) korraldab hankedokumentide edastamise pakkujatele;
5) korraldab hankedokumentide kohta pakkujatele selgituste andmise;
6) korraldab pakkumuste vastuvõtmise;
7) osaleb hankekomisjoni töös;
8) valmistab hankemenetluses ette protokollid ja otsused;
9) teavitab pakkujaid tehtud otsustest;
10) valmistab ette hankelepingu kavandi ja korraldab hankelepingu
sõlmimise eduka pakkujaga;
11) esitab aruande ja aruande lisa riigihangete registrile;
12) säilitab kõik hankemenetlusega seotud dokumendid.
7.4. Sisuosakond:
1) edastab hanget korraldavale juristile hankemenetluse algatamiseks vajamineva hankemenetluse alustamise kirjaliku ettepaneku koos hankelepingu eseme tehnilise kirjeldusega;
2) teeb ettepaneku hankekomisjoni moodustamiseks;
3) osaleb hankekomisjoni töös;
4) edastab hanget korraldavale juristile nõuded pakkujatele, mille põhjal
koostatakse kvalifitseerimistingimused;
5) osaleb hankedokumentide koostamisel ja hankelepingu kavandi ettevalmistamisel;
6) kontrollib hankelepingu täitmist ja teavitab hankelepingu rikkumisest või hankelepingu rikkumise ohust kohe hanget korraldanud juristi, et tagada Eesti Panga õiguslike huvide õigeaegne ja pädev kaitse;
7) teavitab kohe hanget korraldanud juristi hankelepingu muutmise vajadusest, vaidlustest hankelepingu täitmise üle, hankelepingu lõppemisest;
8) esitab hankelepingu lõppemisel hanget korraldanud juristile kõik riigihangete registrile aruande lisa esitamiseks vajalikud andmed.
7.5. Hankekomisjon:
1) koostab hankedokumendid ja vajadusel hanketeate;
2) selgitab välja pakkujad;
3) avab pakkumused;
4) kontrollib pakkumuste vastavust hankedokumentides näidatud
pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule;
5) hindab pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele;
6) hindab pakkumuste vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele;
7) hindab pakkumusi ja selgitab välja eduka pakkumuse;
8) allkirjastab kõik protokollid ja otsused hankemenetluses;
9) annab seisukoha muudes hankemenetlusega seotud küsimustes.
7.6. Käesolevas peatükis käsitletud hangete puhul ei tohi pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui neli tööpäeva. Pakkumused säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või paberil.
7.7. Eduka pakkumuse selgumisel kasutatakse Eesti Panga koostatud asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu kavandit või selle puudumisel eduka pakkuja poolt allkirjastamiseks esitatud lepingu kavandit, mille õigsust ja asjakohasust on hanget korraldav jurist eelnevalt kontrollinud.
7.8. Hankelepingu võib lihthanke puhul sõlmida kohe peale pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse tegemist.
8. Asjade ostmise ja teenuste tellimise hanked maksumusega üle
40 000 euro ning ehitustööde tellimise hanked maksumusega
üle 250 000 euro
8.1. Asjade ostmise ja teenuste tellimise hangete puhul, mille maksumus on
40 000 eurot või suurem, ning ehitustööde tellimise hangete puhul, mille maksumus on üle 250 000 euro, tuleb hankemenetlus korraldada RHS kohaselt.
8.2. Hanget korraldav jurist:
1) täidab hankemenetluses üldist asjaajamiskohustust;
2) koostab Eesti Panga presidendi käskkirja riigihanke korraldamise kohta;
3) avaldab hanketeate riigihangete registris;
4) korraldab hankedokumentide edastamise pakkujatele;
5) korraldab hankedokumentide kohta pakkujatele selgituste andmise;
6) korraldab pakkumuste vastuvõtmise;
7) osaleb hankekomisjoni töös;
8) valmistab ette protokollid ja otsused hankemenetluses;
9) teavitab pakkujaid tehtud otsustest;
10) valmistab ette hankelepingu kavandi ja korraldab hankelepingu
sõlmimise eduka pakkujaga;
11) esitab aruande ja aruande lisa riigihangete registrile;
12) säilitab kõik hankemenetlusega seotud dokumendid.
8.3. Sisuosakond:
1) edastab hanget korraldavale juristile hankemenetluse algatamiseks vajamineva hankemenetluse alustamise ettepaneku koos hankelepingu eseme tehnilise kirjeldusega;
2) teeb ettepaneku hankekomisjoni moodustamiseks;
3) osaleb hankekomisjoni töös;
4) edastab hanget korraldavale juristile nõuded pakkujatele, mille põhjal
koostatakse kvalifitseerimistingimused;
5) osaleb hankedokumentide koostamisel ja hankelepingu kavandi ettevalmistamisel;
6) kontrollib hankelepingu täitmist ja teavitab hankelepingu rikkumisest või hankelepingu rikkumise ohust kohe hanget korraldanud juristi, et tagada Eesti Panga õiguslike huvide õigeaegne ja pädev kaitse;
7) teavitab kohe hanget korraldanud juristi hankelepingu muutmise vajadusest, vaidlustest hankelepingu täitmise üle, hankelepingu lõppemisest;
8) esitab hankelepingu lõppemisel hanget läbiviinud juristile kõik
riigihangete registrile aruande lisa esitamiseks vajalikud andmed.
8.4. Hankekomisjon:
1) koostab hankedokumendid ja vajadusel hanketeate;
2) selgitab välja pakkujad;
3) avab pakkumused;
4) kontrollib pakkumuste vastavust hankedokumentides näidatud
pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule;
5) hindab pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimustele;
6) hindab pakkumuste vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele;
7) hindab pakkumusi ja selgitab välja eduka pakkumuse;
8) allkirjastab kõik protokollid ja otsused hankemenetluses;
9) annab seisukoha muudes hankemenetlusega seotud küsimustes.
8.5. Eduka pakkumuse selgumisel kasutatakse Eesti Panga koostatud asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu kavandit või selle puudumisel eduka pakkuja poolt allkirjastamiseks esitatud lepingukavandit, mille õigsust ja asjakohasust on hanget korraldav jurist eelnevalt kontrollinud.
8.6. Hankeleping sõlmitakse üldjuhul 14 päeva pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest, välja arvatud siis, kui tegemist on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega või kui muud liiki hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja.
9. Lihtsustatud korras tellitavad teenused (RHS § 19)
9.1. Sellise teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määruse VII lisas nimetatud teenused, ei ole kohustust korraldada hankemenetlust riigihangete seaduses sätestatud korras ja tuleb lähtuda hankekorra punktist 6.
9.2. Juhul kui selliste teenuste tellimisel ületab hanke eeldatav maht 40 000 eurot,
tuleb lähtuda hankekorra punktist 7.
10. Hankemenetlus erandite korral
10.1. RHS-s sätestatud korda ei ole kohustuslik järgida hangete puhul, mis on loetletud RHS §-s 14.
10.2. Hankemenetluse erandiks tunnistamise otsustab Eesti Panga juhatus. Hanget korraldav jurist esitab juhatusele sisuosakonna ettepanekul hankelepingu
eseme kirjelduse ning kõik kõnealuse hankega seotud asjaolud, mis tingivad hankemenetluse erandiks tunnistamise vajaduse.
10.3. Hanget korraldav jurist koostab presidendi käskkirja kavandi, milles sätestatakse hanke nimetus ja hankemenetluse liik, hankekomisjoni koosseis ja selle volitused.
10.4. Hankekomisjon valmistab ette hankedokumendid, mis esitatakse koos pakkumuse esitamise ettepanekuga ühele või mitmele sisuosakonna poolt valitud pakkujale.
10.5. Hankekomisjon avab, võrdleb ja hindab pakkumusi hankedokumentides sätestatud nõuete kohaselt.
10.6. Hankekomisjon teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste nõuetele
vastavaks tunnistamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
10.7. Sisuosakond esitab teate pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kõigile
pakkumuse esitanud pakkujatele.
10.8. Hanget korraldav jurist kooskõlastab hankelepingu kavandi.
11. Dokumentide säilitamine
11.1. Hankemenetlusega seotud dokumentide säilitustähtaeg on kümme aastat hankelepingu lõppemisest.
11.2. Hankemenetlusega seotud dokumendid säilitatakse administratiivosakonnas.
11.3. Lepingudokumendid säilitatakse administratiivosakonnas.
11.4. Raamatupidamise algdokumendid säilitatakse finantsosakonnas.
Lisa: Finantsinspektsiooni hanked (Täiendatud 22. detsembri 2015 käskkirjaga 127)
Eesti Panga presidendi
22. detsembri 2015. a käskkirja nr 127
„Hankekorra muutmine“
lisa
Eesti Panga presidendi 26. septembri
2013. a käskkirjaga nr 84 kehtestatud
„Hankekorra“
Lisa
Finantsinspektsiooni hanked
1. Üldsätted
1.1. Vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 4 lõikele 1 ja Eesti Panga seaduse
§-le 41 on Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) autonoomse pädevusega ja oma
eelarvega Eesti Panga (edaspidi pank) juures asuv asutus.
1.2. Kui seadusest või käesolevast hankekorra lisast ei tulene teisiti, loetakse Inspektsioon hankekorra kohaselt sisuosakonnaks ning tema suhtes kohaldatakse hankekorra sisuosakonna kohta käivaid sätteid.
2. Erisätted
2.1. Inspektsiooni rahaliste vahendite arvel tehtava hankemenetluse alustamise otsustab Inspektsioon, välja arvatud hangete puhul, kus hankemenetluse alustab pank, kellele Inspektsioon saab esitada oma tellimuse.
2.2 Panga juhatuse liikmetel ja töötajatel on õigus eeldada Inspektsiooni rahaliste vahendite kasutamise vastavust FIS-ile ja eelarvele või muudele Inspektsiooni sise- reeglitele, kui hankemenetlustega seotud taotlused (nt hankeplaani koostamine, hanke alustamine, tellimuste esitamine panga korraldatavasse hankesse jmt) esitatakse pangale Inspektsiooni juhatuse liikme poolt.
2.3. Inspektsioon esitab nõutud andmed hankeplaani koostamiseks või selle muutmiseks Inspektsiooni juhatuse liikme kaudu. Panga hankekoordinaatoril ei ole Inspektsiooni rahaliste vahendite arvel tehtavate hangete puhul kooskõlastamiskohustust panga finantsosakonnaga.
2.4. Hangete puhul, kus hanke objektiks on üksnes asjade või teenuste ostmine Inspektsiooni rahaliste vahendite arvel, määratakse hankekomisjon Inspektsiooni juhatuse poolt, kui konkreetse hanke puhul Inspektsiooni juhatus ei otsusta teisiti. Sellist hankekomisjoni juhib Inspektsiooni juhatuse poolt määratud juhatuse liige või töötaja. Hankekorra kohaseks hanget korraldavaks juristiks on panga jurist.
2.5. Hankekorras kirjeldatud hanke maksumuse ületamise asjaolu ilmnemisel on üksnes Inspektsiooni rahaliste vahendite arvel tehtava hanke puhul pädevaks pakkumuse edukaks tunnistamiseks nõusoleku andjaks Inspektsiooni juhatuse esimees.
2.6. Alla riigihanke määra jäävate asjade ostmistel või teenuste tellimisel järgib
Inspektsioon käesolevat hankekorda iseseisvalt.
2.7. Inspektsioon arvestab hankekorras toodud hangete korraldamise põhimõtetega ja
osaleb hangete planeerimise protsessis sisuosakonnana.
2.8. Inspektsiooni rahaliste vahendite arvel tehtud hangete dokumendid säilitatakse
pangas.