VÄIKE-MAARJA VALLAVALITSUS - Tarjouspyynnöt

Väljaandja: Väike-Maarja Vallavolikogu

Akti liik: määrus

Teksti liik: algtekst-terviktekst

Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2015

Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv

Avaldamismärge: RT IV, 02.07.2015, 23

Väike-Maarja valla hankekord

Vastu võetud 25.06.2015 nr 11

Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 131alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Hankekord (edaspidi kord) reguleerib Väike-Maarja Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt korraldatavate riigihangete ja alla riigihangete seaduses sätestatud piirmäära jäävate hangete hankemenetlusega seotud toimingute teostamist.

(2) Korras sätestatud tingimused kehtivad:

1)  riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele;

2)  lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäära ületavatele riigihangetele (edaspidi lihthange);

3)  riigihangetele alla lihthanke piirmäärade;

4)  riigihangete seaduses sätestatud lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisele;

5)  ideekonkursside korraldamisel.

(3) Käesolevat korda rakendatakse koostoimes riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. (4) Kõik korras toodud summad on ilma käibemaksuta.

§ 2. Hankeplaan

(1) Hangete planeerimise eesmärgil kinnitab vallavalitsus ühe kuu jooksul peale vallaeelarve vastuvõtmist asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks maksumusega alates 10 000 eurot ning ehitustööde tellimiseks maksumusega alates 30 000 eurot jooksva aasta hankeplaani.

(2) Hankeplaan avalikustatakse valla veebilehel.

§ 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted

Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid:

1)  kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku

hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi

suhte;

2)  tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

3)  kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

(Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima,

et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud;

4)  tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise

isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi

tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu;

5)  vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

6)  võimaluse korral eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.

2. peatükk

Riigihanke komisjon

§ 4. Riigihanke komisjoni moodustamine

(1) Riigihanke komisjon (edaspidi hankekomisjon) moodustatakse hankemenetlusega seotud toimingute teostamiseks.

(2) Komisjoni koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega või hallatava asutuse juhi käskkirjaga.

(3) Konkreetse hankega seoses ei või komisjoni tööst osa võtta isik, kellel on huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult teatama sellise asjaolu ilmnemisest ja hoiduma konkreetse hankega seoses edaspidisest tegevusest komisjoni liikmena.

§ 5. Komisjoni töö vorm

(1) Komisjoni töö vorm on koosolek.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees.

(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees.

§ 6. Otsustamine komisjonis

(1) Hankekomisjoni koosolekute poolt teostatavad hankemenetluse toimingud ning vastu võetud otsused protokollitakse vastavalt riigihangete seadusele ja käesolevale korrale. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud komisjoni liikmed.

(2) Hankekomisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees on oma seisukoha esitanud elektrooniliselt vm kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning keegi ei nõua koosoleku kokkukutsumist.

(3) Otsustamisel koosolekut kokku kutsumata koostatakse elektrooniliselt vm taasesitamist võimaldavas vormis antud seisukohtade alusel hankekomisjoni hääletusprotokoll.

(4) Hankekomisjoni liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

(5) Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on hankekomisjonil õigus kaasata oma töösse sõnaõigusega asjatundjaid või spetsialiste, kes ei ole komisjoni liikmed.

3. peatükk

Riigihanke korraldamine, mille eeldatav

maksumus on võrdne või üle riigihanke piirmäära

§ 7. Riigihanke hankemenetluse ettevalmistamine

Vallavalitsus valmistab ette kõik asja ostmiseks, teenuse tellimiseks, konkursi korraldamiseks või ehitustöö (sh kontsessioonid) tellimiseks riigihanke korraldamise otsustamiseks vajalikud dokumendid, kogub vajalikud andmed ja teostab muud vajalikud toimingud.

§ 8. Riigihanke korraldamise otsustamine

(1) Riigihanke korraldamise, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära, otsustab vallavalitsus.

(2) Vallavalitsuse korralduses riigihanke korraldamise otsustamisel määratakse kindlaks:

1)  riigihanke nimetus;

2)  riigihanke eest vastutav isik;

3)  kasutatav hankemenetluse liik;

4)  pakkumuse hindamise kriteeriumid;

5)  väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral isikud, kellele esitatakse hankedokumendid;

6)  pakkumuse tagatise nõutavus, liik, summa ja esitamise kord.

(3) Vallavalitsus võib volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud toiminguid. Vallavalitsuse korralduses määratakse kindlaks volituse ulatus.

§ 9. Riigihanke eest vastutav isik

Riigihanke eest vastutav isik on hankekomisjoni liige, kes:

1)  korraldab riigihanke teate ja hankedokumentide (sh hankelepingu projekti) koostamise;

2)  teostab toiminguid riigihanke väljakuulutamiseks ja riigihangete registrile esitamiseks;

3)  väljastab hankedokumendid ja annab selgitusi hanketeate ja hankedokumentide sisu kohta hankemenetluses

osalejatele ja huvitatud isikutele;

4)  tagab kõigi vajalike dokumentide õigeaegse esitamise ja pakkujatelt asjakohaste selgituste nõudmise ning

riigihanke korraldamise vastavalt seadusele;

5)  määrab hankekomisjoni koosolekute toimumise aja, kutsub liikmed komisjoni koosolekule ja valmistab ette

vajalikud materjalid;

6)  koostab riigihanke aruande ja aruande lisa ning edastab need riigihangete registrile;

7)  koostab hankemenetluses vajalikud haldusaktide eelnõud;

8)  korraldab hanke kohta teabe avalikustamise valla veebilehel. Avalikustamiseks loetakse valla veebilehel

riigihangete registri veebilehele vastava lingi tegemist;

9)  täidab muid riigihangete seadusest ja käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

§ 10. Hanketeate ja dokumentide koostamine

(1) Riigihanke eest vastutav isik korraldab hanketeate ja hankedokumentide koostamise vastavalt riigihangete seaduses sätestatud tingimustele ja tagab, et need sisaldaksid pakkujale kogu vajalikku teavet hankemenetluses osalemiseks.

(2) Hankedokumendid kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

(3) Riigihanke eest vastutav isik tagab hankedokumentide muudatuste saatmise üheaegselt kõikidele teadaolevatele pakkujatele või taotlejatele.

§ 11. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste avamine

(1) Hankekomisjon avab pakkumused hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas.

(2) Hankekomisjon avab ja vaatab läbi piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse ja võistleva dialoogi korral hankemenetluses osalemise taotlused.

(3) Pakkumused ja hankemenetluses osalemise taotlused avatakse komisjoni koosolekul.

(4) Pakkumuste avamisel teeb komisjon riigihangete seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud toimingud.

(5) Riigihanke komisjon korraldab pakkujatele pakkumuste avamise protokolli koopia saatmise kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise päevast arvates, juhul kui protokolli koopiat ei anta kohe üle pakkumuste avamisel osalenud pakkuja esindajale. Kui protokolli koopia antakse üle pakkumuste avamisel osalenud pakkuja esindajale, võetakse protokolli koopia kättesaamise kohta pakkuja esindaja allkiri.

§ 12. Hankekomisjoni ülesanded hankemenetluses

(1) Pärast pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamist kontrollib hankekomisjon pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni, pakkumiselt kõrvaldamise asjaolude puudumist ja pakkumuste vastavust hanketeates ja/või hanke dokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi ja vajadusel valib välja hankes osalevad taotlejad ning peab pakkujatega ja taotlejatega läbirääkimisi .

(2) Põhjendamatult madala pakkumuse maksumuse korral otsustab hankekomisjon pakkujalt asjakohase kirjaliku selgituse nõudmise, kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid ning põhjendatud juhtudel teeb vallavalitsusele ettepaneku pakkumus tagasi lükata.

§ 13. Vallavalitsuse ülesanded hankemenetluses

Vallavalitsus otsustab hankekomisjoni ettepanekul:

1)  pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise;

2)  pakkuja või taotleja kvalifitseerituks tunnistamise või kvalifitseerimata jätmise;

3)  pakkumuse vastavaks tunnistamise;

4)  pakkumuse tagasilükkamise;

5)  kõikide pakkumuste tagasilükkamise;

6)  hankemenetluse kehtetuks tunnistamise;

7)  pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise.

§ 14. Hankelepingu sõlmimine

(1) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise korralduses. (2) Hankelepingu allkirjastab vallavanem või teda asendav isik.

4. peatükk

Riigihanke lihtmenetluse (lihthanke) korraldamine

§ 15. Lihthanke korraldamine asjade ostmisel ja teenuste tellimisel või ehitustööde tellimisel

(1) Lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär on 10 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingu ning 30 000 eurot ehitustööde hankelepingu korral.

(2) Hanke eest vastutav isik koostab hankedokumendid ja teeb muid toiminguid, mis on vajalikud lihthanke läbiviimiseks. Lihthanke korraldamise otsustab ja hankedokumendid kinnitab vallavalitsus või hallatava asutuse juht.

(3) Hanke eest vastutav isik korraldab lihthanke teate avaldamise riigihangete registris. Hankija lisab lihthanke teatesse viite elektronposti- või veebiaadressile, mille kaudu on huvitatud isikul võimalik lihthanke dokumente elektrooniliselt välja võtta.

(4) Lihthanke teates määratakse pakkumuste esitamiseks mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui neli tööpäeva, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest.

(5) Hankekomisjon avab pakkumused, kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni ja kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele, hindab vastuvõetud pakkumusi ja selgitab välja eduka pakkumuse ning koostab pakkujate kõrvaldamise, pakkujate kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise, pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise ning pakkumuste hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli. Vastava ettepaneku esitab hankekomisjon vallavalitsusele.

(6) Hankekomisjon võib pidada pakkujatega läbirääkimisi, kui selline võimalus on sätestatud lihthanke teates. (7) Vallavalitsus otsustab pakkujate kõrvaldamise, pakkujate kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise,

pakkumuste vastavaks tunnistamise või pakkumuste tagasilükkamise, hankemenetluse kehtetuks tunnistamise

või pakkumuse edukaks tunnistamise. Lihthankes tehtud otsustest teavitamisel tuleb lähtuda riigihangete

seaduse paragrahvides 54 ja 55 sätestatust.

(8) Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis. Hankelepingule kirjutab alla vallavanem või teda asendav isik. Hallatava asutuse poolt korraldatava lihthanke puhul kirjutab lepingule alla hallatava asutuse juht.

(9) Hanke eest vastutav isik esitab riigihangete seaduse § 37 sätestatud korras riigihanke aruande ja aruande lisa riigihangete registrile pärast lihthanke lõppemist riigihangete seaduse § 29 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

5. peatükk

Alla lihthanke piirmäära jäävate hangete korraldamine

§ 16. Alla lihthanke piirmäära jäävate hangete korraldamine

(1) Asjade ostmisel ja teenuste tellimisel alla 10 000 euro ning ehitustööde tellimisel alla 30 000 euro otsustab hanke läbiviimise viisi vallavanem, struktuuriüksuse juht või hallatava asutuse juht aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires. Nimetatud hangete puhul järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

(2) Konkurentsi olemasolu korral tehakse ettepanek pakkumuse esitamiseks võimalusel vähemalt kolmele isikule.

(3) Olenevalt hankelepingu eseme keerukusest ja selle tehnilise kirjelduse mahust võib hanke korraldamiseks koostada täiendavalt ka hankedokumendid. Kui hankedokumente ei koostata, siis hanke eest vastutav isik koostab pakkumuse esitamise ettepaneku. Pakkumuse esitamise ettepanek koosneb vähemalt tehnilisest kirjeldusest ja pakkumuse maksumuse esitamise struktuurist.

(4) Tehniline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist:

1)  hangitava asja, teenuse või ehitustöö lühikirjeldus;

2)  vajadusel nõuded pakkuja kvalifikatsioonile;

3)  pakkumuse esitamise tähtaeg;

4)  lepingu eeldatav tähtaeg.

(5) Hanke korraldamisel võib hanke eest vastutav isik koostada pakkumuse esitamise ettepaneku, mis avaldatakse valla veebilehel. Pakkumuse esitamise ettepanekus määratakse pakkumuste esitamiseks mõistlik tähtaeg, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest.

(6) Peale pakkumuste laekumist valitakse välja soodsaim pakkumus. Konkreetse pakkumuse valiku põhjendus fikseeritakse hanke eest vastutava isiku poolt vormistatud protokollis. Pakkumuse edukaks tunnistamise

otsustab vallavalitsus korraldusega. Hallatava asutuse poolt korraldatud hanke osas otsustab pakkumuse edukaks tunnistamise hallatava asutuse juht.

(7) Konkurentsi olemasolul teavitab hanke eest vastutav isik teisi pakkujaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankemenetluse tulemustest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(8) Hankega seotud dokumendid (pakkumuse esitamise ettepanek, pakkumused, pakkumuse edukaks tunnistamise haldusakt) tuleb registreerida ametiasutuse dokumendiregistris.

(9) Eduka pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib kirjaliku lepingu vallavanem või hallatava asutuse juht. Alla

3000 euro maksvate asjade ostmise või teenuse tellimise korral või alla 5000 euro maksva ehitustöö tellimise

korral ei ole lepingu sõlmimine kohustuslik ja piisab arve kinnitamisest valdkonna eest vastutava isiku või

hallatava asutuse juhi poolt.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida erakorralistel juhtudel:

1)  avariitööde teostamiseks teenuse tellimisel;

2)  kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest isikust asja müüja või teenuse osutaja isikuga;

3)  kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga.

(11) Alla 3000 euro maksvate asjade ostmise või teenuse tellimise või alla 5000 euro maksva ehitustöö tellimise (otseost) otsustab vallavanem, struktuuriüksuse juht, hallatava asutuse juht või teenistuja, kellele asjade või teenuste ostmine või ehitustööde tellimine on tööülesandeks. Ettepaneku pakkumuse esitamiseks võib teha ühele isikule. Pakkumuses esitatud asjade, teenuste või ehitustööde hind peab olema mõistlik ning põhjendatud. Otseost dokumenteeritakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (kassatšekk, arve, maksekorraldus vms).

(12) Otseostule ei kohaldata käesoleva paragrahvi ülejäänud sätteid.

6. peatükk

Lihtsustatud korras tellitavad teenused

§ 17. Lihtsustatud korras tellitavad teenused

(1) Teenuste tellimise lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) määruse VII lisas nimetatud teenused ning mille eeldatav maksumus on kuni

40 000 eurot, tuleb lähtuda riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest ja käesoleva määruse 5. peatükist.

(2) Lepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused ning mille eeldatav maksumus ületab 40 000 eurot, lähtutakse käesoleva määruse 4. peatükist.

(3) Soovist sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hankeleping, mille eeldatav maksumus ületab 40

000 eurot, teatab hankija oma veebilehel või riigihangete registri veebilehe kaudu.

7. peatükk

Ideekonkursi korraldamine

§ 18. Ideekonkursi korraldamine

(1) Ideekonkursi korraldamise otsustab vallavalitsus korraldusega, määrates ära ideekonkursi läbiviimise eest vastutava komisjoni ja ideekonkursile laekuvate tööde hindamisežürii. Vallavalitsuse korralduses näidatakse ka ära, kas ideekonkurss korraldatakse eesmärgiga:

1)  sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuse hankeleping või

2)  leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjale auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid.

Auhindade või osalemistasude suurused määratakse vallavalitsuse korralduses.

(2) Ideekonkursi korraldamisel lähtutakse riigihangete seaduse § 18 lõikest 1. Ideekonkursi kutse avaldatakse riigihangete registris, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga 40 000 eurot või ületab seda.

(3) Ideekonkursi eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse eeldatava maksumuse hulka konkursi tulemusena sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus, samuti konkursil antavad auhinnad või osalemistasud.

(4) Ideekonkursile laekunud töid hindab ideekonkursižürii, kes koostab oma tegevuse kohta protokolli, kandes sinna esitatud ideekavandite paremusjärjestuse, oma hinnangu ideekavandite kohta,žüriiliikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud.