Lammuta mõistuse, mitte jõuga

Lammutustööde puhul tuleb tellijal otsustada, kas lammutada ehitis oma jõududega käsitsi, rentida mehhanismid või tellida lammutustööd selle ala ettevõttelt projekti alusel.

Kolmas variant on kiireim ja mugavaim, aga sageli ka soodsaim, kuna hoone lammutamisele läheb vaid 10% kogukuludest, ülejäänu kulub jäätmete sorteerimisele, äraveole ja utiliseerimisele. "Sageli mõeldakse, et hoitakse raha kokku, tellitakse tuttavalt ilma erivarustuseta ekskavaator ja "pekstakse" hoone kokku. Hiljem võetakse hinnapakkumine platsi koristamiseks, ent see võib olla kolm korda suurem sellest, kui omaalgatust ei oleks olnud," selgitas Aspen Grupp OÜ tegevjuht Kaidar Erik.

"Lammutusprojekt on vaja koostada ja luba hankida, kui hoone põrandapindala on suurem kui 60 m2 ja kõrgus ei ületa 5 m. Väiksemate hoonete lammutamiseks piisab kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisest kohalikule omavalitsusele," märkis Erik.

ASi Floccosa projektijuht Karel Tali rääkis, et kui viis aastat tagasi oli peamine hinnakujundaja lammutustöö maksumus, siis viimastel aastatel on seoses seaduste täienemisega hakanud kasvama jäätmete käitlemisega seotud kulutused. "Arenenud riikide põhjal võib prognoosida, et järgmisel viiel aastal moodustavad jäätmekäitlusega seotud kulud enamiku tööde kogumaksumusest," märkis ta.

Erik rääkis, et soodsaimalt saab lammutustöid teha jäätmete liigiti sorteerimisega. "Kui kõik jäätmed on segi paisatud, pole mõistlik enam sorteerima hakata ja kõik tuleb viia segajäätmeina prügilasse. Sorteerimisega tekib aga palju taaskasutatavat materjali ning selle võrra vähenevad utiliseerimiskulud," lisas ta.

Kui katusekattematerjalina kasutatud eterniit kõrgendab lammutustööde hinda, siis mida enam on hoones metalli, seda soodsamalt saab lammutustöö tehtud. "On juhtumeid, et metallirikas hoone lammutatakse tasuta ja tellijale on raha peale makstud," tõi Erik näite. Mida kaugemal Tallinnast, seda kulukamaks läheb jäätmete utiliseerimine, kuna mujal Eestis pole ehitusjäätmete prügilat ning jäätmeid võetakse vastu tavajäätmete hinnakirja järgi.

Tali soovitab pakkujate seast töövõtjat valides lähtuda mitte ainult hinnast, vaid uurida ka varasemaid kogemusi sarnaste ehitiste lammutamisel ning vajalike seadmete olemasolu. "Nagu ehituses, on ka lammutuses minema kõndijaid ja eriti ettevaatlik tuleks olla nende firmadega, kel pole vastavaid seadmeid, kuid kes on teistega võrreldes teinud odava pakkumise," hoiatas Tali.

"Lammutustööde tegija leidmine sarnanes mis iganes hanke korraldamisega," ütles Ülemiste City ja Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov. Ülemiste Citys lammutati oktoobris kahe nädalaga vana depoohoone. "Võtsime pakkumised kolmelt firmalt, aga kui meedia meie plaanid avaldas, sadas pakkumisi ikka väga palju. Pakkujaid oli isegi Lõuna-Eestist ja Ida-Virumaalt. Hinnakäärid olid suured - vahe lausa kolmekordne," rääkis Jostov.

Tööd tegi kiiresti ja professionaalselt ära Eldostar. Jostovi sõnul polnud hind ainukriteerium ning määravaim oli hoopis eelnev kogemus selle firmaga ning nende võime tähtajaks töödega hakkama saada. "Hindasime usaldusväärsust ja seda, et lammutajal on kõiki teadmised, oskused ja ressursid, et asjad ära utiliseerida. Pärast lammutamist on ju paljud asjad kasutatavad, tuleb purustada ja metalli kokkuostu viia. Praegu vaevalt et lammutusettevõtjad midagi sorteerimata jätavad, kõik on ju raha," nentis ta.

Meile teadaolevalt ei ole viimastel aastatel omavoliliselt ehk ilma lubade ning kooskõlastusteta keegi lammutustöid teinud.

Küll aga on olnud probleeme piisavalt põhjaliku lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde projektijärgse teostamisega, mistõttu ei pruugi olla tagatud lammutustööde ajal ümbruskonna ja inimeste, sh tööde teostajate ohutus.

Näiteks algatas tehnilise järelevalve amet selle aasta juunis menetluse Eesti Kunstiakadeemia hoone omaniku ja ehitusettevõtja suhtes, kuna lammutustööde ajal kukkusid hoone lammutusjäätmed läheduses asuvasse bussiootepaviljoni ja lõhkusid ära selle katuse.

Hoone omanik ja ehitusettevõtja ei olnud selle juhtumi puhul piiranud ligipääsu varisemisohtlikule ehitisele ning ümbruskonna ja seal liikuvate inimeste ohutus ei olnud tagatud.

Probleemiks on ka see, et lammutusprojektid on pahatihti liiga pealiskaudsed, näiteks paljude projektide puhul pole detailselt välja toodud tööde tegemise järjekord, mis on ohutust silmas pidades aga väga oluline.

Kui lammutustöid tehakse omavoliliselt ilma lammutusloa ja vajalike kooskõlastusteta, peatab kohalik omavalitsus või tehnilise järelevalve amet tööd viivitamatult. Omavolilise ehitustegevuse korral võib kohalik omavalitsus või amet algatada tööde tegija suhtes ka väärteomenetluse.